Dikšun dáhpáhuvvá dábálaččat poliklinihkalaččat guovllupsykiátralaš guovddážis gosa boađát jeavddalaččat diimmuide. Jus lea duođalaš lossamiella dáhpáhus dahje maniija, de sáhttá leat áigeguovdil sisačálihit psyhkalaš dearvvašvuođasuodjalusa jándorovttadahkii. Don sáhtát maid oažžut fállojuvvot ambulerejeaddji bálvalusaid, de oaččut pasieantan dárbbu mielde čuovvoleami iežat ruovttus ja lagasbirrasis. Makkár divššu don oaččut vuolgá das makkár málle bipolára gillámuš dus lea, guđe dásis don leat (lossamiella, maniija vai hypomaniija) ja man duođalaš dát dássi lea. Guokte deháleamos bipolára gillámuša dikšunmálle leat dálkkaslaš dikšun ja ságastallandikšun. Lea dábálaš ahte oapmahaččat leat mielde muhtun ságastallamiin. Muhtumat sáhttet maid vásihit ávkki elektrokonvulsiiva terapiijas (ECT).
Dábáleamos elemeanttat divššus leat:
- Dieđut bipolára gillámušaid birra ja mo dan sáhttá ipmirdit ja birget dainna
- fállat dálkasiid mat dássedit miellalági ja eastadit ođđa dáhpáhusaid
- dieđut dálkasiid birra, sihke ovdamuniid ja vejolaš riskkaid ja liigeváikkuhusaid birra
- jeavddalaš ságastallamat gos doai divššáriin ovttasráđiid čoavdibeahtti hástalusaid du árgabeaivvis
- ságastallat ulbmillaččat dainna ulbmiliin guorahallat ja rievdadit ulbmilmeahttun jurddašanminstariid ja negatiiva dovdduid nugo balu, heahpu ja sivalašvuođadovddu
- Ságastallat ovddeš dáhpáhusaid birra ja mo dat váikkuhit du dála váttisvuođaide
- Ságastallat mo máhttit hálddašit árgabeaivválaš váttisvuođaid ja dilemmaid
- Doaimmat barggu ja skuvlla ektui
- Fysalaš lihkadeapmi ja eará doaimmat mot bajidit du birgendovddu
Doaimmat oađđinváttuid ja jándorritma stabiliserema ektui,
Ovttasválljen
Gávdnojit máŋggat vejolaš divššut dutnje geas lea bipolára gillámuš. Mii dutnje lea buoremus sáhttibehtet don ja dearvvašvuođabargit ovttas soahpat. Dat gohčoduvvo ovttasválljen. Dus lea vuoigatvuohta beassat leat mielde mearrideamen.
Ovttasválljen mearkkaša ahte don oaččut dieđuid iešguđet molssaeavttuid ovdamuniid ja heajos beliid birra. De sáhtát don ovttas dearvvašvuođabargiiguin vihkkedallat daid nubbi nuppi ektui, dan vuođul mii lea dehálaš dutnje.
Dá leat golbma gažaldaga maid sáhttá jearrat divššáris:
- Makkár molssaeavttut leat mus?
- Mat leat dáid molssaeavttuid vejolaš ovdamunit ja heajut bealit?
- Man jáhkehahtti lea ahte dát ovdamunit ja heajut bealit gusket munnje.
Loga eanet ovttasválljema birra helsenorge.no siiddus
Oahpaheapmi
Psykoedukašuvdna lea systemáhtalaš oahpaheapmi ja psyhkalaš dearvvašvuođa birra dieđuid gaskkusteapmi. Don oaččut fállojuvvot juogo ovttaskasoahpahusa dahje joavkooahpahusa ovttas eará pasieanttaiguin. Fáttat leat lossamiela dovdomearkkat, maniija ja hypomaniija, dálkasat mat sáhttet veahkehit hálddašit streassa, ja sihkkarastit stabiila ja buori jándorritma. Dasa lassin lea dehálaš fáddá ráhkadit plána mo eastadit ja hálddašit ođđa dáhpáhusaid. Bearaš ja vejolaččat eará lagasolbmot sáhttet maid oažžut fállojuvvot sullasaš oahppofálaldat.
Dálkkaslaš dikšun
Bipolára gillámuša dálkkaslaš dikšun mielddisbuktá ahte válddát dálkasiid mat stabiliserejit miellalági. Dálkasat adnojit sihke áigeguovdilis dáhpáhusa (maniija dahje lossamiela) dikšumis, ja eastadit ođđa dáhpáhusaid.
Litium lea vuođđoávnnas mii geavahuvvo olu bipolára gillámuša dikšumis. Litium galgá addojuvvot unna ja deaivilis meari mielde, ja don čuovvuluvvot danin varraiskosiiguin sihkkarastin dihte ahte oaččut rivttes dálkkasmeari. Antipsykosalaš dálkasat sáhttet leat áigeguovdilat maniska dásis. Depressiiva dásis geavahuvvojit dávjá miellalági stabiliserejeaddji dálkasat.
Psykologalaš dikšun
Ulbmilin psykologalaš divssuin lea eastadit ahte oaččut ođđa buozalmasvuođadáhpáhusaid, geahpidit muosehuhtii dávdamearkkaid mat bohtet dáhpáhusaid gaskkas, nannet du doaibmadási ja hehttet gárrenmirkováttisvuođaid ja iešsorbmemiid. Máhttu bipolára gillámuša birra lea dehálaš vai oahpat buorebut birget dávddain, ja jođánit ohcat veahki jus dan dárbbašat.
Leat njeallje lágan psykologalaš divššu bipolára gillámušaide main leat olu oktasaš dovdomearkkat: Psykoedukašuvdna, interpersovnnalaš ja sosiála ritmaterapiija, kognitiiva meannodikšun ja bearašfokuserejuvvon dikšu.
Jándordikšu
Jándordikšu (sisačáliheapmi) sáhttá lea áigeguovdil go lea dárbu joatkevaš čuovvoleapmái. Jándordikšu lea dego poliklinihkalaš dikšu (dikšu nu ahte ii sisačálihuvvo), muhto dat lea eanet intensiiva, mas leat eanet ollislaš ja konsentrerejuvvon veahkkedoaibmabijut. Ulbmilin lea addit dutnje kontrolla dávdamearkkaid badjel nu jođánit go vejolaš.